- Export
- Short link
- Subscribe to the case
- Get notified by email when the case is updated
- Get notified by RSS when the case is updated
- Share this page onTwitterFacebookLinkedin
- ET Eesti keel
Machine translations can contain errors potentially reducing clarity and accuracy; the Ombudsman accepts no liability for any discrepancies. For the most reliable information and legal certainty, please refer to the source version in English linked above.
For more information please consult our language and translation policy.
Euroopa Ombudsmani otsus Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 185/2005/ELB uurimise lõpetamise kohta
Decision
Case 185/2005/ELB - Opened on Wednesday | 16 February 2005 - Recommendation on Monday | 31 March 2008 - Special report on Wednesday | 16 February 2005 - Decision on Thursday | 04 December 2008
Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 185/2005/ELB kohta tehtud otsuse kokkuvõte
Abitõlgid on vabakutselised tõlgid, kes palgatakse konkreetsete konverentside ja koosolekute jaoks. Iga konkreetse ülesande kestus on lühike, tavaliselt ei kesta see kauem kui paar päeva. 2000. aastal lõpetasid Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament üle 65-aastaste abiteenistujate töölevõtmise. Kaebuse esitaja, kes oli töötanud nendes asutustes abiteenistujana üle 35 aasta, sai 2004. aastal 65-aastaseks. Sellest ajast alates ei ole ta nendelt institutsioonidelt enam tööpakkumisi saanud. Kaebuse esitaja esitas ombudsmanile kaks kaebust komisjoni ja parlamendi vastu, väites, et nad diskrimineerivad teda tema vanuse alusel. Teises parlamendi vastu algatatud kohtuasjas (juhtum 186/2005/ELB), mis lõpetati 19. novembril 2008, nõustus parlament ombudsmani soovituse projektiga ja ombudsman ei tuvastanud seetõttu haldusomavoli.
Komisjoni vastu algatatud juhtumi puhul oli ombudsman seisukohal, et komisjon ei olnud piisavalt põhjendanud, miks ta kohtles üle 65-aastaseid abiteenistujaid erinevalt. Komisjon lükkas aga tagasi nii sõbraliku lahenduse ettepaneku kui ka soovituse projekti, mille ombudsman esitas probleemi lahendamiseks.
Kuna käesolev juhtum tõstatab olulise põhimõttelise küsimuse, on ombudsman nüüd esitanud parlamendile eriaruande.
Eriaruandes märgib ombudsman, et ta on juba soovitanud komisjonil muuta oma praegust poliitikat, mille kohaselt keelatakse üle 65-aastaste abiteenistujate töölevõtmine. Samuti soovitas ta komisjonil kaebuse esitajale hüvitist maksta.
Põhiõiguste harta artikkel 21 keelab vanuselise diskrimineerimise. Ombudsman nõustub, et vanuse alusel erinev kohtlemine võib erandlikel asjaoludel olla õigustatud "õigustatud eesmärkide" saavutamiseks. Käesoleval juhul ei välistanud ombudsman võimalust, et komisjoni väljakuulutatud eesmärk - uute tõlkide töölevõtmine ja koolitamine - võib olla "õigustatud eesmärk". Ta kahtles siiski, kas üle 65-aastaste abiteenistujate töölevõtmise täielik keeld on selle eesmärgi saavutamiseks asjakohane ja vajalik.
Ombudsman nõuab oma eriaruandes tungivalt, et parlament toetaks tema poolt komisjonile esitatud soovitust.
Tagantjärele kaebus
1. Kaebuse esitaja töötas üle 35 aasta Euroopa institutsioonides vabakutselise abikonverentsitõlgina, tõlkides hollandi, inglise, saksa, itaalia ja hispaania keelest prantsuse keelde. Vabakutselised tõlgid palgatakse konkreetseteks konverentsideks ja koosolekuteks. Iga konkreetse ülesande kestus on lühike, tavaliselt mitte rohkem kui paar päeva.
2. Euroopa Parlamendi juhatus kehtestas 13. juulil 1999 konverentsitõlke abiteenistujate töölevõtmise eeskirja (edaspidi "1999. aasta eeskiri"). Komisjon ja parlament kirjutasid 28. juulil 1999 alla konverentsitõlke abiteenistujate töö- ja finantstingimusi käsitlevale konventsioonile (edaspidi "1999. aasta konventsioon"). Seejärel nähti nõukogu määrusega nr 628/2000(1) ette abiteenistujatetöölevõtmine abiteenistujatena.
3. Sellega seoses otsustasid Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament lõpetada üle 65-aastaste abikonverentsitõlkide töölevõtmise. Nad tuginesid oma otsustes Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste (edaspidi "teenistustingimused") artiklile 74(2). Seejärel algatasid teatavad abiteenistujad(3) Esimese Astme Kohtus kohtumenetluse komisjoni ja parlamendi vastu (liidetud kohtuasjad T-153/01 ja T-323/01(4), T-275/01(5) ja T-276/01(6)),paludes tühistada institutsioonide kirjad, milles teatati, et nad ei saa enam tööle võtta abiteenistujaid, kes on vanemad kui 65 aastat.
4. Esimese Astme Kohus leidis, et nende kirjade tõttu olid institutsioonid keeldunud hagejaid nende vanuse tõttu tööle võtmast ning et need otsused ei olnud õiguspärased. Üldkohus leidis samuti, et institutsioonid leidsid ekslikult, et muude teenistujate teenistustingimuste artikli 74 lõige 1 on hagejate suhtes kohaldatav.
5. Komisjon esitas 27. augustil 2004 Euroopa Kohtule apellatsioonkaebuse (kohtuasi C-373/2004 P(7))Esimese Astme Kohtu otsuse peale liidetud kohtuasjades T-153/01 ja T-323/01.
Järelepärimise sisu
6. Kaebuse esitaja väitis, et isegi pärast Esimese Astme Kohtu otsust keeldus komisjon teda ACI-na tööle võtmast. Sellega seoses väitis ta, et komisjon ei ole järginud põhiõiguste harta(8) artiklit 21 ja Euroopa hea halduse tava eeskirja(9) artikli 5 lõiget 3, mis mõlemad keelavad muu hulgas diskrimineerimise vanuse alusel.
7. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks lõpetama tema diskrimineerimise alates 65. eluaastast. Samuti nõudis ta komisjonilt hüvitist summas 14 619 eurot (10 932 eurot saamata jäänud tulu eest ja 3687 eurot maksete eestCaisse de prévoyance des interprètes de conférence’ile)ning hindas talle tekitatud moraalse kahju suuruseks 20 000 eurot.
8. Lisaks väitis ta, et komisjon ei järginud Euroopa hea halduse tava eeskirja artiklit 19, mis käsitleb institutsioonide vajadust anda teavet edasikaebamise võimaluste kohta.
päring
9. Kaebuse esitaja esitas oma kaebuse 16. jaanuaril 2005. juunil 2005 saatis komisjon oma arvamuse, mis edastati kaebuse esitajale märkuste esitamiseks. Kaebuse esitaja esitas oma märkused 13. juulil 2005.
10. detsembril 2005 palus ombudsman komisjonilt täiendavat teavet. Komisjon vastas tema taotlusele 20. märtsil 2006. Kaebuse esitaja esitas oma märkused 2. aprillil 2006 ja 19. mail 2006.
11. Ombudsman kirjutas 1. detsembril 2006 komisjoni presidendile, et leida kaebusele sõbralik lahendus. Komisjon saatis oma vastuse 16. märtsil 2007 ja kaebuse esitaja saatis oma märkused 25. mail 2007.
12. märtsil 2008 esitas ombudsman komisjonile soovituse projekti. Komisjon saatis 26. juunil 2008 oma üksikasjaliku arvamuse kõnealuse soovituse eelnõu kohta. Kaebuse esitaja esitas oma märkused komisjoni arvamuse kohta 31. juulil 2008.
Ombudsmani analüüs ja järeldused
A. Väide üle 65-aastaste abiteenistujate üldise diskrimineerimispoliitika kohta ja sellega seotud nõue
13. Ombudsman leiab, et käesolev juhtum tõstatab olulise põhimõttelise küsimuse. Ta on seisukohal, et komisjon rikub vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtet, keelates täielikult üle 65-aastaste vabakutseliste abikonverentsitõlkide töölevõtmise. Tegemist on haldusomavoliga, mille olulisus õigustab eriaruande esitamist parlamendile. Ombudsmani analüüs selle väite kohta on esitatud parlamendile esitatud eriaruandes, mis on lisatud käesolevale otsusele. Ombudsmani põhikirjas on sätestatud, et aruande esitamine Euroopa Parlamendile on ombudsmani uurimise viimane etapp.
B.Ombudsmanile esitatud väited
Euroopa hea halduse tava eeskirja artikli 19 rikkumise kohta
14. Kaebuse esitaja märkis, et ombudsman peaks uurima, kas komisjon järgis tema tööle võtmata jätmise otsuse tegemisel Euroopa hea halduse tava eeskirja artiklit 19, milles on sätestatud järgmine:
„Institutsiooniotsus, mis võib kahjustada eraisiku õigusi või huve, peab sisaldama viidet otsuse vaidlustamiseks kättesaadavatele edasikaebamisvõimalustele. Selles märgitakse eelkõige õiguskaitsevahendite laad, asutused, kus neid saab kasutada, ning nende kasutamise tähtajad.
Otsustes viidatakse eelkõige võimalusele algatada kohtumenetlus ja esitada kaebus ombudsmanile vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklites 230 ja 195 sätestatud tingimustel.”
15. Komisjon märkis oma 10. märtsi 2006. aasta arvamuses, et Euroopa hea halduse tava eeskiri ei ole talle õiguslikult siduv. Tema enda seadustiku artikkel 3 oli siiski siduv ja sätestas järgmist: "[k]uiühenduse õigus seda ette näeb, tuleks huvitatud isikule teatatud meetmetes selgelt märkida, et edasikaebamine on võimalik, ja kirjeldada, kuidas seda esitada". Käesoleval juhul ei teinud komisjon kaebuse esitaja suhtes otsust. Sellest tulenevalt leidis komisjon, et eespool nimetatud artikkel ei ole kohaldatav.
16. Kaebuse esitaja tunnistas oma märkustes, et otsust ei tehtud, ja tuletas meelde, et see oli üks probleemidest, millega hagejad kohtumenetluse käigus kokku puutusid.
Ombudsmani hinnang
17. Arvestades, et kaebuse esitaja tunnistas, et otsust ei tehtud, on ombudsman seisukohal, et kaebuse selle aspekti puhul haldusomavoli ei esine.
C. Järeldused
Seoses väitega üldise diskrimineerimispoliitika kohta viitab ombudsman oma eriaruandele. Ta ei tuvasta haldusomavoli seoses hea haldustava eeskirja artikli 19 väidetava rikkumisega.
Kaebuse esitajat ja Euroopa Komisjoni teavitatakse sellest otsusest.
P. Nikiforos DIAMANDOUROS
Strasbourg, 4. detsember 2008
(1) Nõukogu 20. märtsi 2000. aasta määrus nr 628/2000, millega muudetakse määrust nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimused (EÜT 2000, L 76, lk 1; ELT eriväljaanne 01/03, lk 3). Kõnealuse määruse artikkel 1 on sõnastatud järgmiselt:
"(...) (2) Sellest tulenevalt tuleks kõik konverentsitõlgid võtta tööle abiteenistujatena, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste III jaotist (...).
Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artiklile 78 lisatakse järgmine lõige:
Abiteenistujate suhtes, kelle komisjon võtab tööle konverentsitõlkidena ühenduse institutsioonide ja asutuste nimel, kohaldatakse samu töölevõtmis- ja tasustamistingimusi, mida kohaldatakse Euroopa Parlamendi tööle võetud konverentsitõlkide suhtes.”
(2) Muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 74 (sel ajal kehtinud redaktsioonis) sätestas: „Väljaarvatud töölt lahkumine surma korral, lõpeb abiteenistujate töösuhe: 1. kui leping on tähtajaline: (...) b) selle kuu lõpus, mille jooksul teenistuja saab 65aastaseks (...)”
(3) Kaebuse esitaja ei osalenud selles kohtumenetluses.
(4) Liidetud kohtuasjad T-153/01 ja T-323/01: Alvarez Moreno vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I-A-161 ja II-719).
(5) Kohtuasi T-275/01: Alvarez Moreno vs. parlament, EKL AT 2004, lk I-A-171 ja II-765.
(6) Kohtuasi T-276/01: Garroni vs. parlament, EKL AT 2004, lk I-A-177 ja II-795.
(7) Otsus kohtuasjas C-373/04 P: komisjon vs. Alvarez Moreno (EKL 2006, lk I-1).
(8) Põhiõiguste harta artiklis 21 on sätestatud: „Keelatudon igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.”
(9) Euroopa hea halduse tava eeskirja artikli 5 lõikes 3 on sätestatud: „Ametnikväldib eelkõige üldsuse liikmete põhjendamatut diskrimineerimist kodakondsuse, soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.”
- Export
- Short link
- Subscribe to the case
- Get notified by email when the case is updated
- Get notified by RSS when the case is updated
- Share this page onTwitterFacebookLinkedin